Viagra müük internetis

Viagra aitab parandada peenise verevoolu, kuid sinu aju on endiselt sinu kõige väärtuslikum suguorgan. Viagra ei tööta, kui sul pole tuju. Sellest tulenevalt erineb ka tableti sobiv annus erinevatel inimestel. Samuti sõltub see ka põhjusest, miks ravimit võetakse. Kuid igal juhul on tegemist suukaudse ravimiga.

Tähelepanu! Tegemist on üldiste soovitustega. Endale sobiva annuse saad aga selgeks teha hiljemalt peale paari korda kasutamist.

• Kuni 64-aastased täiskasvanud võtavad tavaliselt 50 milligrammi (mg) 1 tund enne seksuaalvahekorda, mitte rohkem kui üks kord päevas.
• 65-aastastel ja vanematel täiskasvanutel, kes kasutavad Viagrat erektsioonihäirete raviks, või neile, kellel on tsirroos või raske neerukahjustus, on keskmine annus 25 mg ühekordse annusena. See võetakse 1 tund enne seksuaalvahekorda, kuid mitte rohkem kui üks kord päevas.

Viagrat võib võtta kuni 4 tundi enne, kui plaanid seksida. Enamiku inimeste jaoks kulub selle toimimiseks 30–60 minutit.

Seejuures toime kestab tavaliselt umbes 4 tundi, kuigi mõnel mehel võib see kesta kauem. Harv, kuid tõsine kõrvaltoime on priapism. See on siis, kui sul peaks tekkima erektsioon, mis kestab pikka aega. Kusjuures see võib muutuda üsna valusaks. Seega kui sul on erektsioon, mis kestab kauem kui 4 tundi, pöördu viivitamatult arsti poole.

Loe kindlasti artiklit, kuidas Viagrat võtta!

Viagra võib olla üsna tõhus, kuid see pole võlupill. See ei aita kaasa libiido tõusule. Erektsiooni saavutamiseks on ikka vaja seksuaalset stimulatsiooni.

Seega Viagra on efektiivne enamiku meeste jaoks, kuid mitte kõigi jaoks. Viagra manustamine põhjustab veresoonte lõdvestamist, võimaldades verel kergemini peenisesse voolata, mis peaks aitama sul kergemini saavutada ja hoida erektsiooni. Kui sa võtad 25 mg või 50 mg Viagrat ja see ei ole mitmel korral toiminud, võid proovida suuremat annust, kui tavapäraselt.

Kuid pane tähele, et kui sa proovid Viagra 100 mg annust, ja see sulle siiski ei sobi, ei pruugi Viagra sulle sobida ja võiksid kaaluda, et proovid mõnda muud erektsioonihäirete ravimit. Kuna 100 mg on suurim saadaolev annus, ei tohi sa kunagi “kahekordistada” tablette ega võtta rohkem kui ühte tabletti 24 tunni jooksul. Sildenafil 100 mg on kõrgeim ohutu annus. Kogust ei või vahetult suurendada ka seetõttu, et toimeaine püsib sinu kehas veel mõnda aega. Üleannustamise korral tuleb vastavalt vajadusele ette võtta standardseid toetavaid meetmeid. Neerudialüüs ei kiirenda eeldatavasti kliirensit, kuna sildenafil seondub suurel määral plasmavalkudega ja see ei eritu uriiniga. Umbes 80 protsenti Viagrast väljub sinu kehast väljaheitega vaid ülejäänud 20% uhutakse välja uriiniga.

Uuringutes tervete vabatahtlikega kuni 800 mg ühekordsete annustega olid kõrvaltoimed sarnased väiksemate annuste puhul täheldatutega. Samas kõrvaltoimete esinemissagedus ja raskusaste suurenesid.

Veel mõned mõtted, mis võivad sildenafili toimet vähendada:

• Teatud elustiil ja psühholoogilised tegurid, nagu suitsetamine, joomine ja stress, võivad mõjutada erektsioonihäire ravimeid. Sealhulgas Viagra toimeainet sildenafili. Nende kõrvaldamine – näiteks aktiivsemaks jäämine, ülekaalulisuse korral kehakaalu langetamine, alkoholitarbimise vähendamine, suitsetamisest loobumine ja stressi vähendamine – aitab kindlasti parandada erektsioonihäire ravimi tõhusust.
• Alkoholi joomine pärast ravimi võtmist võib alandada vererõhku ja vähendada seksuaalset võimekust.
• Ära tarbi tableti võtmise ajal greipi ega greibitooteid.
• Osta Viagra alati usaldusväärselt tarnijalt, kuna turul on palju võltsitud tooteid. Võõraste inimeste käest foorumites pakutavad tabletid on tihtipeale võltsingud, mis võivad tekitada tõsiseid kõrvatoimeid ja isegi pikaaegseid tüsistusi.

Loe pikemalt sellest, kuidas Viagra toimet efektiivsemaks muutuks, siit!

Ei, sa ei tohiks kunagi kombineerida Viagrat mõne teise erektsioonihäirete ravimiga. Teised erektsioonihäirete ravimid nagu Levita ja Cialis, toimivad kõik samal viisil, nii et nende koosvõtmine võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid või isegi üleannustamist.

Ei, nad ei ole väga sagedased. Kuid jah, nagu igal ravimil, on ka sellel kõrvaltoimeid täiesti olemas. Samas nad muutuvad annuse suurendamisel tõenäolisemaks. Kuid siiski, paljudel ravimit võtvatel inimestel pole kõrvaltoimeid.

Viagra levinud kõrvaltoimed on järgmised:

• Peavalud
• Haigena tundma
• Pearinglus
• Seedehäired
• Ninaverejooks
• Kinnine nina
• Seljavalu

Aeg-ajalt esinevad kõrvaltoimed on järgmised:

• Külmetus
• Ähmane nägemine
• Lööve
• Raskused magada
• Palavik
• Hingamisraskused
• Kuseteede infektsioon

Haruldaste kõrvaltoimete hulka kuuluvad:

• Rinnavalud
• Pikaajaline või valulik erektsioon
• Äkiline nägemise kaotus
• Tõsine nahareaktsioon
• Krambid 

Kui sul tekib mõni haruldastest kõrvaltoimetest, helista kohe arstile. Loe pikemalt kõrvalmõjudest artiklist „Viagra mõju“

Puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et Viagra võtmine takistab sul tulevikus lapsi saada. Tegelikult võib toime olla just vastupidine – kui soovite lapsi saada, võimaldab see sul saavutada ja hoida seksiks piisavalt tugevat erektsiooni. Seega on palju tõenäolisem, et ravim mõjutab positiivselt viljakust, aidates sul saavutada ja säilitada erektsiooni.

Isegi usaldusväärsetes uuringutes on leitud, et sildenafiil ei avaldanud statistiliselt olulist mõju spermatosoidide liikuvusele, arvule ega tihedusele. Samuti ei muutundu ebanormaalsete spermavormide protsent või elava sperma protsent. Ka ei mõjutanud see ejakulaadi mahtu ega viskoossust. Kõik mõõdud olid normaalsetes vahemikes. Kusjuures sildenafili toimeainena oli hästi talutav, sest ükski patsient ei loobunud uuringust sildenafiliga seotud kõrvaltoimete tõttu. Huvi korral leiad kogu uuringu sellelt lehelt.

Ei ole olemas ravimit, millel ei oleks mitte ühtegi kõrvaltoimet või ohutusjuhendit. Seetõttu on kindlasti oluline teada iga ravimi, mida manustad, ohutusjuhendit. Kuid sa ei pea muretsema, et Viagra kõrvaltoimed on nii suured, et pigem tuleks tablett võtmata jätta. Kindlasti see nii ei ole. Kui kasutad tabletti ohutusnõuetele vastavalt, on üsna suur tõenäosus, et sa ei taju mingeid kõrvaltoimeid.

Viagra võib nii öelda suhelda teatud ravimitega ja muuta need vähem tõhusaks või põhjustada soovimatuid ja potentsiaalselt kõrvaltoimeid. Enne nende võtmist on oluline rääkida oma arstile kõigist teistest kasutatavatest ravimitest.

Mõned ravimid, millel on teadaolevalt sildenafili toimeainele koostoimeid:

• Aspiriin
• Kalaõli
• Ibuprofeen
• Tramadool
• Adderall

Kui oled mees ja 18-aastane või vanem, on Viagra tõhus erektsioonihäirete ravim. 

Küll aga ei sobi see sulle, kui sul on mõni järgmistest olemasolevatest seisunditest:

• Allergia Viagra või sildenafiili suhtes
• Madal vererõhk
• Südame või maksa seisund
• Hiljuti oli insult või südameatakk
• Haruldane pärilik silmahaigus

Viagra toimeainet sildenafiili kasutatakse mõnikord pulmonaalse hüpertensiooni (kõrge vererõhk kopsudes) raviks. Selle põhjuseks on asjaolu, et sildenafiil alandab vererõhku, laiendades veresooni, mistõttu see toimib ka erektsioonihäirete ravis. Kui sul on madal vererõhk või sa võtad vererõhku langetavaid ravimeid, pea enne tableti võtmist nõu oma arstiga.

Isegi kui sul pole eelnev haigusseisund, on olukordi, kus sa ei tohiks seda aga võtta. Sellised olukorrad on näiteks:

• Kui võtad teisi erektsioonihäirete ravimeid
• Kas sul on sirprakuline aneemia
• Kui sul on peenise deformatsioon
• Kui võtad nitraate, sest sul on rinnus valu
• Sul on teatud silmahaigused, näiteks mittearteriitiline eesmine isheemiline optiline neuropaatia (NAION)

Tegelikult on termin “naiste Viagra” eksitav, kuna see teine ​​​​ravim, mis on mõeldud naistele, toimib täiesti erineval viisil ja seda kasutatakse rohkem naiste seksuaalse iha ja rahulolu suurendamiseks. Lisateabe saamiseks selle kohta, kuidas Viagra naisi mõjutab, loe meie „Viagra naistele“ artiklist.

Hoia seda ravimit kindlasti laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas ning temperatuuril kuni 30*C niiskuse eest kaitstult. Ära kasuta seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil. Pane tähele, et kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.

Nii nagu ühtegi teist ravimit, ei ole lubatud ka seda visata kanalisatsiooni ega olmejäätmete hulka.

Viagraga on tehtud palju erinevaid kliinilisi uuringuid. Seega võid kindel olla, et tegemist ei ole millegi uuega, mille toimet inimorganismile veel ei teata.

Kliinilistes uuringutes on hinnatud palju tableti toimeaine mõju erektsioonihäiretega meeste võimele osaleda seksuaalses tegevuses. Sagedamini uuritakse just konkreetset võimet saavutada ja säilitada rahuldavaks seksuaalseks tegevuseks piisav erektsioon. Peamised uuritavad annused on olnud 25 mg, 50 mg ja 100 mg. Õigete ja ausate tulemuste saavutamiseks tehakse tavaliselt topeltpime platseebokontrolliga uuring (osalejad ei tea, kas nad saavad reaalselt ravimit või sellele sarnast tabletti), mis kestab kuid või koguni aasta.

Järgnevalt vaadeldavas uuringus manustati Viagrat enam kui 3000 patsiendile vanuses 19–87 aastat, kellel oli erineva etioloogiaga (orgaaniline, psühhogeenne, kompleksne) erektsioonihäire keskmise kestusega 5 aastat. Ravimi kasutamine näitas statistiliselt olulist paranemist võrreldes platseeboga (nendega, kes ravimit tegelikult ei saanud) kõigis 21 uuringus.

Viagra efektiivsust hinnati kasutades mitmeid hindamisvahendeid. Peamistes uuringutes oli esmaseks mõõdikuks seksuaalfunktsiooni küsimustik (rahvusvaheline erektsioonifunktsiooni indeks – IIEF), mida hinnati 4-nädalase ravivaba sissejuhatava perioodi jooksul, algtasemel, kontrollvisiitidel ja ravi lõpus. Seksuaalfunktsiooni andmed registreerisid uuritavad ka igapäevases päevikus. Lisaks esitati uuritavatele üldine tõhususe küsimus ja lisati valikuline partnerite küsimustik.

Kõikide annuste tulemused koondati, kuid skoorid näitasid suuremat paranemist annuste 50 mg ja 100 mg puhul kui 25 mg puhul. Ravimi vastuse muster oli sarnane teise põhiküsimuse, võime saavutada vahekorraks piisav erektsioon, puhul. Sõltumata seksuaalse funktsiooni algtasemest oli Viagra ravimiga ravitud patsientide edasine peenise jäigastumise funktsioon parem kui platseebot (ehk ravimit mitte saanud, kui sedasi väidetud) saanud patsientidel. Kusjuures ravi toimis paremini neile meestele, kellel oli algtasemel vähem kahju ehk siis kes ei olnud täielikult impotentsed.

Mõju ühele peamisele lõpp-eesmärgil, erektsiooni paranemisele ja säilimisele pärast toimeaine kohale jõudmist, on näidatud alloleval joonisel

Need patsiendid oli algtasemel erektsioonihäire, mida iseloomustas põhiliste IIEF-küsimuste kategooria keskmine skoor 2 (ehk siis erektsioonihäire esines mõnel korral). Erektsioonihäireid seostati orgaaniliste (nt diabeet), psühhogeensete (17%) või segatüüpi (24%) etioloogiaga. 63%, 74% ja 82% patsientidest, kes said Viagrat vastavalt 25 mg, 50 mg ja 100 mg, teatasid oma erektsiooni paranemisest, võrreldes 24% platseeborühmaga.

Uuringutes osalenud patsientidel oli erektsioonihäired erineva raskusastmega. Kolmandik kuni pool nendes uuringutes osalenutest teatasid edukast vahekorrast vähemalt korra 4-nädalase ravivaba sissetöötamisperioodi jooksul.

Paljudes uuringutes on uuritavad pidanud igapäevaseid päevikuid. Näiteks uuringus, milles osales ligi 1600 patsienti, ei näidanud patsiendipäevikute analüüsid tableti kasutamine mõju vahekordade arvule (see jäi tasemele umbes 2 korda nädalas), kuid seksuaalfunktsioonis paranes selgelt raviga seotud näitajad: iganädalane eduka seksuaalvahekorra määr patsiendi kohta oli tunduvalt parem 50–100 mg Viagrat võtnute seas võrreldes platseebo rühmaga ehk nendega, kes ravimit ei saanud, kuid kes ise teadsid, et saavad.

Avatud uuringute käigus, mis on kestnud ka koguni ligi aasta, katkestasid vähesed patsiendid aktiivset tablettide võtmist mis tahes põhjusel, sealhulgas efektiivsuse puudumise tõttu. Pikaajalise uuringu lõpus teatas 88% patsientidest, et Viagra parandas nende erektsiooni. Eelkõige paranesid need seksuaalfunktsiooni aspektid:

• erektsiooni sagedus, tugevus ja säilimine;
• orgasmi sagedus;
• soovi sagedus ja tase;
• vahekorra sagedus,
• rahulolu ja nauding;
• üldine rahulolu suhtega.

Selliseid häid tulemusi on saanud muuhulgas ka näiteks suhkurtõve tüsistustest tingitud erektsioonihäiretega patsiendid. Kusjuures ka nende puhul toimis annus 50 mg üle ootuste hästi.  Sarnaseid uuringuid on läbi viidud mitmete erinevate haiguste ja vigastustega patsientide peal. Näiteks uuring seljaaju vigastusest tingitud erektsioonihäiretega patsientidega (n=178). Üldise paranemise küsimuses teatas 83% uuringus osalejatest erektsiooni paranemisest ravimi tarvitamise järel. Päeviku andmed näitasid, et selle kasutamise puhul õnnestus 59% seksuaalvahekorra katsetest võrreldes 13% platseeboga.

Populatsiooni alarühmade ülevaade näitas efektiivsust sõltumata algtasemest, etioloogiast, rassist ja vanusest. Viagra oli efektiivne paljudel erektsioonihäiretega patsientidel, sealhulgas neil, kellel on anamneesis koronaararterite haigus, hüpertensioon, muud südamehaigused, perifeersete veresoonte haigus, suhkurtõbi, depressioon jne. Kusjuures tulemusi ei vähendanud ka see, kui uuritav tarvitas antidepressante või antipsühhootikume ja antihüpertensiivseid ravimeid ning diureetikume.

Nagu näha, on Viagra mõju olnud ka uuringutega mitmetel kordadel tõestatud. Seega pole põhjust kahelda, et ravim ei toimi enamikel juhtudel. Kui soovid ka oma seksuaalelu parandada, tutvu meie toodetega e-poes.